Monopóliu ka merkadu? Perspetiva alternativa ida iha debate kona-ba monopóliu Timor Telecom iha sektór telekomunikasaun iha Timor-Leste
Introdusaun
Problema
iha sektór telekomunikasaun, iha asesu telefóniku ho internet,
relasiona ho monopóliu ne'ebé Timor Telecom kaer. Timor Telecom maka
únika kompañia telekomunikasaun iha Timor-Leste. Konsumidór sira reklama
katak Timor Telecom karun no servisu ne'ebé sira fó ladún adekuadu,
ezemplu internet ladún lais, rede ladún boot atu kobre ema hotu-hotu.
Iha tempu krize boot, kuandu ema barak hakarak uza komunikasaun, Timor
Telecom kostuma falla. Ema balu nia solusaun ba problema ne'e maka atu
hamate tiha Timor Telecom nia monopóliu no konvida tan kompañia seluk
atu tama iha merkadu telekomunikasaun nian atu hamoris kompetisaun. Sira
nia presupozisaun (asumsi) maka, ho kompetisaun presu bele tun
no kualidade servisu bele sa'e. Presupozisaun ne'e fundamenta iha
argumentu katak kompañia telekomunikasaun sira ne'e sei halo kompetisaun
entre sira hodi manán kliente. Ida ne'ebé maka oferese presu ki'ik liu
no servisu di'ak liu iha liu xanse (kesempatan) atu atrai kliente.
Maibé
presupozisaun ida iha leten ne'e só válidu bainhira kondisaun oioin iha
merkadu laran favorese no permite. Kondisaun ne'e ida maka tamañu
merkadu nian, se merkadu ne'e boot ka lae. Tamañu merkadu nian depende
ba buat rua: ema no osan. Se ema barak, konsumidór mós barak, no demand
(ejijénsia) barak, tan ne'e naturálmente presiza fornesedór servisu
barak hodi bele responde konsumidór sira nia nesesidade. Maibé dalaruma
ema de'it mós la to'o, presiza mós osan. Se ema barak no osan uitoan
de'it, ida ne'e mós sei la favorese kompetisaun ida di'ak. Laiha empreza
ida maka sei hala'o ninia negósiu se ema laiha osan atu sosa ninia
produtu. Dala ruma ema uitoan maibé osan barak, ida ne'e bele mós
fasilita kompetisaun, problema maka presu servisu nian mós bele sa'e no
hamosu inflasaun. Jerálmente ema kuandu osan barak, gasta mós ladún
kuidadu kompara ema ne'ebé osan ladún iha. Nune'e mós bainhira
emprezáriu ida hatene katak ema iha osan barak, sira mós tenta hasa'e
sasán folin.
Ne'e
duni ba Timor-Leste presupozisaun iha leten ne'e karik la konsulta ho
realidade merkadu nian, nune'e mós ninia argumentu ladún forte. Merkadu
ba telekomunikasaun iha Timor-Leste ki'ik-oan liu atu dada kompañia ida
mai investe. Ba kompañia ida atu komesa investe iha área ida ne'e,
kompañia ne'e tenke estabelese infraestrutura, selu taxa ba governu,
selu funsionáriu sira, selu ida ne'e ho ida ne'ebá. Infraestrutura ba
telekomunikasaun la'ós baratu, sá tan se kompañia ne'e hakarak
infraestrutura ida últimu modelu atu bele fó servisu ida adekuadu no
modernu, ka hodi bele kompete ho kompañia sira seluk. Depois, kompañia
ne'e mós tenke manán rendimentu ruma, afinál la'ós tan ne'e maka
kompañia ida hamriik?. Ne'e duni ho merkadu ki'ik ne'ebé Timor-Leste
iha, kompañia ida tenke buka dalan hodi rekupera modal ne'ebé nia hakoi
uluk hodi komesa ninia investimentu. Se merkadu ladún iha kbi'it atu
suporta empreza ne'e, oinsá maka empreza ne'e bele halo osan? Agora, se
empreza rua ka liu maka loke tan negósiu iha telekomunikasaun, merkadu
sei sai ki'ik tan ba beibeik. Oinsá maka sira bele hetan rendimentu?
Hakerek-oan (essay)
ida ne'e tenta esplika problema monopóliu iha sektór telekomunikasaun
nian. Hakerek-na'in sei refleta ba situasaun real ne'ebé maka ejiste iha
Timor-Leste hodi tenta esplika problema ne'e no fó solusaun balu.
Hakerek-na'in sei uza ezemplu hosi restaurante ka warung-oan sira
ne'ebé "emprezáriu" balu harii iha estrada ba lorosa'e, partikulármente
iha Vemasse. Hafoin, hakerek-oan ne'e tenta mós buka solusaun
alternativa seluk ba oinsá hadi'a no estabelese sistema telekomunikasaun
ida adekuadu ba Timor-Leste. Maibé antes atu tama iha asuntu ida ne'e,
hakerek-na'in mós hakarak esklarese katak hakerek-oan ida ne'e hanesan
kontribuisaun ida ba debate ne'ebé la'o daudauk iha Timor-Leste kona-ba
sektór telekomunikasaun em geral no sistema telekomunikasaun em particular.
Hakerek-na'in ne'e la servisu ba Timor Telecom, ba governu ka ba ema
ruma, no la halo favór ba ema ruma ka instituisaun ruma. Hakerek-oan ida
ne'e somente hakarak de'it kontribui ba debate ne'e hodi fó perspetiva
ida diferente iha problema ne'e no tenta fó solusaun alternativa.
Situasaun merkadu iha estrada Vemasse hanesan ne'e.
Kompetisaun iha merkadu iha estrada ba lorosa'e, Vemasse
Iha estrada ba distritu sira iha lorosa'e (hosi Manatuto to'o Lospalos), partikulármente iha Vemasse, iha "warung"
lubuk ida iha estrada ibun. Warung sira ne'e loke atu serve karreta
sira ne'ebé halai ba lorosa'e, liuliu transporte públiku ne'ebé tula ema
bá-mai entre Dili, Manatuto, Baucau, Lospalos ho fatin seluk tan.
Karreta sira ne'e kostuma para iha warung oan sira ne'e hodi deskansa,
nune'e pasajeiru ka "penumpang" sira mós bele aproveita sosa
netik hahán-oan ruma. Restaurante lubuk ida hadau malu kliente iha
estrada-oan ne'e, maske kliente ladún barak. Oinsá maka sira bele halo
osan se kliente sira ladún barak atu sosa sira nia sasán?
Istória
loloos parese hanesan ne'e. Uluk iha fatin ida ne'e iha restaurante
mesak ida de'it kuandu emprezáriu ida sente katak iha oportunidade di'ak
atu loke negósiu oan ida, iha fatin ida ne'e. Emprezáriu ne'e haree
katak penumpang ho kondutór sira bá-mai presiza fatin-oan ida para sira
deskansa, talvés sosa mós hahán ho buat hemu ruma. Entaun nia loke
warung ka restaurante-oan ida hodi serve ema hirak ne'e. Warung ne'e
hetan susesu lalais de'it tanba iha fatin ne'e nia de'it maka loke
restaurante. Osan tama maka'as tanba iha estrada ba lorosa'e ne'e tomak,
"pelayanan" hanesan ne'e maka ida ne'e de'it ona. Hotu, tanba negósiu
hanesan ne'e maka nia mesak de'it, emprezáriu ne'e konsege
kria monopóliu ida. Warung-na'in determina presu tuir nia hakarak.
Dalaruma nia loke, dalaruma nia taka. Nia laiha presaun hosi kompetisaun
seluk atu obriga nia hala'o ninia negósiu karik la tuir nia hakarak.
Nia laiha kompetisaun ho ema ida. Tanba volume konsumidór sira boot
(relativamente ho servisu ne'ebé warung ne'e hato'o), warung-na'in mós
loke luan tan ninia restaurante no harii mós kios-oan ida iha sorin hodi
fa'an bee, serveja, sigarru, ho sasán seluk tan. Maibé maka ne'e de'it
ona, warung-na'in lakohi gasta tan nia osan deznesesáriamente, nune'e
atu ninia rendimentu mós sa'e nafatin, ou mantén nafatin iha nivel ida
sustentável ba ninia negósiu.
Loron
ida ema seluk komesa repara katak iha dalan ba lorosa'e ne'e, liuliu
iha Vemasse, iha oportunidade atu halo negósiu no hetan osan. Sira haree
ba ezemplu warung ida uluk ne'e hodi hanoin katak sira mós bele loke
warung ida hanesan. Depois, fatin luan atu loke tan restaurante mós
barak, no fatin sira ne'e mós fatin-fuik, katak sira sei la selu renda
ba ema ida (ezemplu estadu). Entaun, warung mos komesa hamriik tan.
Primeiru, warung rua de'it. Depois, tolu, haat, lima, to'o estrada iha
Vemasse ne'e mesak restaurante de'it. Sira loke kios, fa'an katupa,
fa'an ikan-tunu, fó mahon ba ema tuur. Maibé warung sira ne'e hotu kuaze
hanesan de'it. Sasán folin mós kompetitivu tebes, ida lakohi halo folin
oin-seluk keta nune'e kliente sira halai fali ba restaurante seluk
karik?
Restaurante
hirak ne'e tama iha kompetisaun hasoru malu atu hadau kliente sira,
to'o ikus sira hasoru problema ida, afinál kliente ladún barak atu
mantén merkadu ida boot nato'on hodi sira bele hetan rendimentu
sufisiente. Iha termus supply & demand – sasán atu fa'an no ema atu
sosa – sasán atu fa'an (supply) barak liu fali ema atu sosa (demand).
Restaurante lubuk ida ne'e fa'an hotu katupa ho ikan-tunu maibé kliente
la nato'on atu sosa hotu. Restaurante balu komesa tama ona situasaun
krítika ida bainhira sira haree katak sira nia rendimentu laiha, maibé
lakon tan osan maka iha. Osan ne'ebé sira investe hodi sosa ai-sunu,
ikan ho foos hodi prodús ikan-tunu ho katupa, barak maka la fila fali.
Enerjia ne'ebé sira gasta hodi homan ho te'in katupa, tunu ikan, haloot
warung, fasi bikan, "jaga" ka ronda sira nia warung ho kios, la
rekompensa. Sira tunu ikan, te'in katupa barabarak, rai hela iha warung
laran hodi hein kliente sira liu ho karreta. Maibé tanba restaurante mós
barabarak, sorte di'ak ida maka kliente sira hili netik sira nia
restaurante. Iha restaurante sanulu resin, xanse ba kliente sira hili
restaurante ne'e barak oinsá?
Agora
tanba katupa ho ikan-tunu sei barak, warung-na'in mós la te'in ona
katupa foun ka tunu ikan foun. Warung-na'in hakarak hein to'o ninia
katupa ho ikan-tunu sira ne'e fa'an moos tiha ka fa'an tiha lubuk ida
maka nia foin te'in no tunu foun fali. Se lae, karik nia te'in tan
katupa no tunu foun ikan, maka ema la sosa karik, nia lakon boot. Depois
jeleira mós laiha tan hodi rai ikan-matak to'o kleur. Entaun se kliente
sira mai sedu, sira bele toman katupa ho ikan-tunu fresku. Kliente sira
to'o tarde, katupa ho ikan-tunu fresku laiha ona. Tan ne'e katupa barak
sai siin de'it, ikan-tunu barak maka rai to'o sai toos. Se kliente sira
sosa, di'ak. Se lae, katupa hotu, ikan-tunu hotu soe hotu ba fahi.
Investimentu lakon hotu. Se kliente sira obrigadu han, sira sei han
katupa oras lima ka neen nian, no ikan-tunu ne'ebé tunu horine'ebé ona.
Kualidade hahán iha restaurante sira ne'e mós tun. Buat ne'ebé kliente
sira husu bainhira sira tama iha restaurante sira ne'e maka, "katupa
ne'e foin maka te'in ka? Ikan ne'e tunu kleur ona karik?"
Situasaun
ne'ebé mosu iha estrada Vemasse ne'e interesante tebetebes. Bainhira
iha monopóliu, vendedór iha podér atu determina merkadu hodi maksimiza
ninia rendimentu. Vendedór mós tenke uza meiu ida – atu determina
merkadu – ne'ebé sustentável. Porezemplu, se vendedór hasa'e produtu nia
folin aas liu, konsumidór sira sei la sosa ninia produtu. Ne'e duni
vendedór tenke buka presu ida adekuadu atu halo ninia kliente sira
kontente no nia mós bele hetan rendimentu. Se vendedór ne'e buka hasa'e
de'it ninia rendimentu maibé la kontrola ninia produtu nia kualidade
(fa'an ikan ne'ebé la fresku ka katupa ne'ebé budu kleur tiha ona), nia
bele lakon ninia kliente. Ita bele haree katak iha pontu krítiku ida
ne'ebé vendedór ne'e tenke tetu hela de'it. Maibé, bainhira kompetisaun
barak komesa mosu, rendimentu tun no kualidade produtu nian mós tun. Ida
ne'e akontese tanba merkadu ki'ik-oan liu atu lori osan sufisiente ba
vendedór sira. Bainhira rendimentu tun, produtu nia kualidade mós tun
hodi mantén rendimentu ida sustentável ba negósiu nia viabilidade.
Hetok
kompetisaun la lori buat di'ak ba kliente ka konsumidór sira. Ho
kompetisaun, presu sa'e fali no kualidade produtu tun filafali. Ida ne'e
maka konsekuénsia bainhira merkadu ladún sufisiente atu akomoda ema
hotu-hotu. Tenke iha balansu sustentável entre supply ho demand. Maske
nune'e, merkadu mós hanesan buat-moris ida ne'ebé muda an beibeik,
re-inventa nia an nafatin bainhira situasaun muda. Ohin loron,
warung-oan sira ne'e sei hamriik nafatin maske atividade negósiu nian
ladún la'o ho ritmu ne'ebé maka emprezáriu sira hakarak. Saida maka sei
akontese ba restaurante sira ne'e iha tempu mai? Ba warung sira iha
estrada Vemasse ne'e saida maka sei akontese ba sira nia negósiu?
Uluk
nana'in, vendedór sira bele hein atu númeru kliente aumenta tan, katak
ema bá-mai lorosa'e barak tan. Naran katak ema seluk la mai loke tan
restaurante iha estrada ne'e, sira nia rendimentu mós bele aumenta.
Maibé risku ba kompetisaun atu aumenta parese boot no reál nafatin.
Bainhira ema seluk haree katak fatin ne'e iha oportunidade atu loke
negósiu, sira mós sei mai buka osan iha fatin ne'e. Maibé se númeru
kliente la aumenta, ka la aumenta iha maneira ida sustentável, sira nia
rendimentu kontinua tun. Se sira nia rendimentu tun, primeiru sira nia
kualidade produtu mós menus. Bainhira kualidade produtu menus, kliente
mós sei lakon. Se kliente lakon, vendedór bele tenta hasa'e sasán nia
folin hodi rekupera fali sira nia gastus. Ida ita bele dehan ida ne'e
hanesan solusaun ida ikus-liu tanba rasionálmente, se presu sa'e,
kliente mós lakon. Bainhira restaurante ne'e tama ona iha siklu ida
ne'e, ninia rezultadu finál maka falénsia.
Maske
nune'e, la'ós restaurante hotu-hotu sei monu ba falénsia. Bainhira
restaurante balu monu, proporsionálmente, númeru kliente mós sa'e, tanba
kompetisaun mós menus. Restaurante sira ne'ebé konsege tahan sei
kontinua nafatin ho sira nia atividade no bele hetan aumenta filafali
sira-nia rendimentu. Maske nune'e kompetisaun entre restaurante sira
ne'e atu hetan merkadu kontinua nafatin. Bainhira laiha regulamentu atu
kontrola merkadu (ezemplu intervensaun hosi estadu ka autoridade lokál),
to'o ikus restaurante sira ne'ebé maka iha liu determinasaun bele
presiona (komersiálmente) restaurante sira seluk hodi taka. Bainhira
to'o ona iha periodu ida ne'e, restaurante hirak ne'ebé sei hamriik
nafatin bele dezenvolve filafali monopóliu foun ida, no filafali ba
situasaun ida iha prinsípiu ne'e. Diferensa maka restaurante hirak
ne'ebé sei hamriik ikus liu, iha liu esperiénsia no konsege kontrola
kliente sira, ho merkadu jerálmente, di'ak liu tan. Ne'e duni se
kompetisaun foun mosu, anaunsér sira mosu ho modal ne'ebé sufisiente,
kompetisaun foun sira ne'e sei la hetan susesu. Restaurante hirak ne'e
maka sei halo monopóliu buat hotu-hotu iha merkadu laran. Se kompetisaun
la'o nafatin no laiha regra ida maka regula kompetisaun ne'e, bele mós
akontese katak restaurante ida de'it maka sei domina restaurante sira
seluk, eh la'ós restaurante ne'e mesak maka sobrevive kompetisaun tomak.
Ita fila fali ba situasaun ida uluk-liu, monopóliu.
Kompetisaun iha telekomunikasaun
Oinsá
maka ita bele haree paralelu entre situasaun merkadu iha Vemasse ho
situasaun merkadu ba telekomunikasaun iha Timor-Leste? Paralelu ne'e
hanesan ne'e. Primeiru, hanesan estrada Vemasse nian, merkadu ba
telekomunikasaun iha Timor-Leste mós ki'ik. Ki'ik em termos de ema (atu sai kliente) no mós iha osan.
Timor-Leste
iha populasaun tokon ida. Hosi tokon ida ne'e proporsaun ki'ik-oan ida
maka sente nesesidade ba uza teknolojia telekomunikasaun moderna hanesan
telemovel. Hafoin hosi fali proporsaun ida ne'e, ema sei uitoan liu
fali maka iha posibilidade (osan) atu sosa telemovel no uza teknolojia
ida ne'e ho regulár. Portantu, merkadu ne'ebé kompañia telekomunikasaun
ida atu serve ne'e ki'ik. Piór liután maka, kamada sosiál ne'ebé iha
posibilidade atu uza teknolojia ne'e ladún mós iha osan nato'on.
Bainhira Timor Telecom estabelese nia an, osan hira maka kompañia ne'e
tenke gasta? Osan hira maka nia gasta atu harii, ka reabilita fali
infraestrutura telekomunikasaun nian? Oinsá maka kompañia ne'e tenke
rekupera fali ninia investimentu ne'ebé nia kuda no halo rendimentu
pelumenus nato'on hodi moris? Hanesan warung sira iha Vemasse ne'e la
presiza harii barraka ida (infraestrutura) atu loke restaurante, Timor
Telecom mós presiza edifísiu ida atu loke ninia office, presiza
ekipamentu telekomunikasaun nian, presiza rai atu instala ekipamentu
sira ne'e, etc. Buat sira ne'e presiza osan barak. Agora, se kompañia
rua ka liu mai tan tama iha kompetisaun ho Timor Telecom ba merkadu
ki'ik-oan ida ne'e, rendimentu hira maka kompañia sira ne'e hein atu
hetan? Oinsá maka sira bele halo rendimentu ida sustentável? Presu oinsá
maka sira sei hato'o ba konsumidór sira? Kualidade produtu oinsá?
Ita
imajina de'it, ba kompañia telekomunikasaun ida atu mai harii ninia
negósiu iha Timor-Leste, saida maka nia tenke halo? Infraestrutura ba
telekomunikasaun mós karun, porezemplu. Oinsá maka kompañia ne'e
rekupera ninia kustu atu harii empreza ne'e no hetan rendimentu? Ho
númeru kliente ne'ebé ki'ik no populasaun ida ne'ebé ladún iha osan,
oinsá maka kompañia ne'e bele halo rendimentu? Kompañia ne'e tenke halo
rendimentu ida pelumenus nato'on atu selu fali ninia investimentu
inisiál (modal). Agora se kompañia ida de'it mós la konsege halo
rendimentu ida di'ak hosi merkadu ki'ik ne'e, oinsá maka kompañia rua ka
liu bele halo rendimentu?
Iha
posibilidade boot atu kompañia sira ne'e halo tuir saida maka
warung-oan sira iha estrada Vemasse ne'e hetan iha sira nia esperiénsia.
Ho númeru kliente ki'ik, produtu nia folin tenke sa'e atu kompañia sira
ne'e bele rekupera fali sira nia kustu no mós hetan rendimentu. Sira
mós bele hatún kualidade produtu nian atu mantén sira nia rendimentu.
Porezemplu, kompañia sira ne'e sei la investe iha infraestrutura moderna
no avansada. Se sira investe karik iha infraestrutura foun, sira tenke
rekupera fali kustu sira ne'e hosi kliente sira. Se sira hasa'e produtu
nia folin, kliente sira bele halai hotu. Kliente balu mós bele laiha
posibilidade nato'on atu goza produtu foun sira ne'e. Ida ne'e risku
boot ida.
Tan
ne'e, hamate monopóliu ka aumenta kompetisaun la'ós solusaun di'ak ba
problema telekomunikasaun nian. Ita tenke buka solusaun ida di'ak,
ne'ebé iha fó vantajen ba konsumidór sira no mós konsege fó rendimentu
ida nato'on ba kompañia telekomunikasaun. Iha kraik ne'e, hakerek-na'in
tenta fó solusaun balu.
Intervensaun estadu nian iha merkadu
Atu
hetan intervensaun hosi estadu iha sektór ida ne'e, primeiru ita tenke
hato'o argumentu ruma hodi defende intervensaun ne'e. Intervensaun
estadu nian iha área telekomunikasaun fundamenta ba argumentu katak
telekomunikasaun hanesan sektór ida importante ba sosiedade timorense
hanesan mós edukasaun ho saúde. Atu defende intervensaun ne'e la'ós
difisil, porezemplu telekomunikasaun hanesan xave mós ba kombate
analfabetizmu, haburas demokrasia tuir abilidade atu hetan asesu ba
informasaun, no mós hanesan meiu ida atu ajuda liután iha edukasaun
informál. Nune'e mós se ita haree bá-mai, iha área telekomunikasaun
seluk hanesan rádiu ho televizaun, estadu maka kaer hotu maski sektór
ida ne'e la depende ba estadu atu hala'o ninia funsionamentu. Estadu iha
devér atu estabelese no maneja servisu ida bainhira sektór privadu
laiha posibilidade no kapasidade atu jere. Nune'e, aplika mós ba kampu
telekomunikasaun ne'ebé Timor Telecom kaer. Iha kampu ida ne'e bele iha
parseiria ida entre sektór públiku ho sektór privadu ka sektór públiku
mesak de'it hanesan kazu rádiu ho televizaun nian.
Intervensaun
estadu nian bele mai iha maneira oioin. Talvés maneira ida maka atu
muda lei hodi hamate tiha kontratu ne'ebé Timor Telecom halo ho governu
anteriór atu nune'e para ho Timor Telecom nia monopóliu. Maibé hanesan
ita diskute tiha ona iha leten, ida ne'e la'ós solusaun ideál. Maske
nune'e, governu mós bele intervén nafatin iha parte seluk, porezemplu
hatún taxa, liu hosi subsídiu, ajuda harii infraestrutura
telekomunikasaun nian, no hanesan solusaun ikus, nasionalizasaun ka foti
fali sektór ne'e tomak ba estadu maka kaer.
Hatún
taxa, liuliu iha sektór telekomunikasaun nian bele ajuda kompañia hatún
ninia presu. Osan ne'ebé maka kompañia ne'e rekupera fali hosi ninia
taxa, nia bele fó tutan fali ba konsumidór sira liu hosi hamenus presu
servisu. Karik hatún taxa la sufisiente atu hatún presu ida razoavel,
governu bele intervén liu hosi subsídiu. Governu bele ajuda konsumidór
sira hetan asesu ba servisu telekomunikasaun. Porezemplu pulsa $5 nian,
governu bele sosa fodik $2 no konsumidór sosa $3 seluk. Subsídiu hanesan
ne'e mós bele hato'o ba komunidade sira, porezemplu iha asesu ba
internet. Governu bele ajuda harii infraestrutura internet nian no ajuda
komunidade ida selu asesu ba servisu internet nian. Governu mós bele
ajuda kompañia telekomunikasaun nian liu hosi infraestrutura.
Infraestrutura ne'e, bainhira nia serví komunidade, ida ne'e ita bele
dehan infraestrutura nasionál nian. Porezemplu edifísiu eskola hanesan
infraestrutura ida ne'ebé serví sidadaun Timor-Leste. Tan ne'e governu
iha responsabilidade atu harii eskola. Estrada mós infraestrutura
nasionál, tan ne'e governu maka iha responsabilidade atu nahe estrada
ida di'ak. Nune'e, liña telekomunikasaun, iha rai ka iha lalehan, mós
sai hanesan infraestrutura nasionál tanba buat ne'e serví ba sidadaun
Timor-Leste tomak. Entaun, governu iha mós responsabilidade atu harii
infraestrutura ne'e. To'o ikus, karik ida ne'e sei la to'o, entaun
governu tenke foti filafali telekomunikasaun hosi sektór privadu nia
liman no nasionaliza tiha sektór ida ne'e. Porezemplu rádiu ho
televizaun estadu maka kaer, nu'usá maka la kaer mós telefone ho
internet? Se karik sektór privadu laiha kapasidade ho posibilidade atu
kaer sektór ida ne'e, estadu hanesan instituisaun ida ne'ebé iha liu
posibilidade, tenke intervén, no se presiza duni karik, nasionaliza
tiha.
Intervensaun
estadu nian tenke hetan mós resiprosidade hosi kompañia ne'ebé estadu
ajuda daudauk. Estadu tenke dezenvolve lei ruma hodi regula performance (lala'ok) Timor Telecom nian hodi estabelese standards
ne'ebé Timor Telecom tenke sadere bá. Karik Timor Telecom la konsege
hasoru standard ne'e, estadu bele fó multa ba nia ka revoka tiha ninia
lisensa ka, iha piór kazu, nasionalizasaun. Porezemplu Timor Telecom
tenke harii rede telefónika ida adekuadu hodi bele fó servisu ida di'ak
ba konsumidór sira. Kazu sira hanesan fallansu iha rede durante tempu
dezastre ho pániku iha populasaun tomak, hanesan durante krize iha tinan
2006 ka dezastre ruma, labele mosu tan. Timor Telecom tenke fornese
rede ida ne'ebé iha kapasidade atu enfrenta situasaun oioin tanba
telekomunikasaun ne'e servisu ida vitál tebetebes ba lala'ok nasaun
nian. Sidadaun barak maka depende mós sira nia vida rede
telekomunikasaun ida di'ak, ezemplu iha emerjénsia médika ruma. Timor
Telecom mós tenke estabelese liña internet ida adekuadu hodi serví
konsumidór sira, liuliu sira ne'ebé mai hosi sektór sira hanesan
edukasaun, business, departamentu governu, ONG sira, ho seluk-seluk tan.
Iha parseiria entre sektór públiku ho privadu ne'e, rua-rua ne'e tenke
halo kompromisu ida hodi hato'o servisu ida di'ak ba konsumidór sira no
mós ba nasaun tomak.
Solusaun selu, tama iha rede estranjeira
Solusaun
ida ne'e sai ona hosi ita nia kontrolu no presiza lobby nasaun seluk
atu hetan sira nia tulun. Ida ne'e la'ós solusaun ideál maibé bele ajuda
hasai todan balu hosi konsumidór sira: oinsá Timor-Leste bele tama iha
rede Indonézia nian ka Austrália nian. Hakerek-na'in ne'e la'ós peritu
(ka expert) iha kampu telekomunikasaun, maibé karik kompañia
Indonézia ida estabelese antena boot ida iha Wetar, Alor ho Kisar, ida
ne'e mós bele sai posibilidade ida? Presu telefonema iha Indonézia
baratu liu iha Timor-Leste. Indonézia iha merkadu ida boot, em termos de
populasaun, no kompañia telekomunikasaun hirak kedan maka taru malu atu
manán kliente. Tanba iha kompetisaun entre kompañia hirak ne'e, talvés
kompetisaun ne'e bele mós favorese konsumidór sira iha ita nia rain.
Nune'e mós se Indonézia tau antena iha Alor, Wetar ho Kisar ne'ebá,
antena ne'e mós sei serví duni ninia sidadaun sira iha ne'ebá. Ne'e be
iha ona insentivu ba Indonézia atu tau antena iha illa hirak ne'e.
Timor-Leste mós karik bele tama iha rede Austrália nian se Austrália
bele harii antena ida iha Darwin ka Territóriu do Norte ne'ebá, embora
presu telekomunikasaun iha Austrália karun liu kompara ho Indonézia.
Antena ida iha Darwin ne'ebá bele mos serví populasaun iha tasi mane.
Maske ida ne'e mós hanesan solusaun ida, ita mós iha risku atu kria buat ne'ebé ema bolu salada rusa,
katak iha Timor-Leste iha kódigu internasionál tolu. Ema iha Same
telefona ba Baucau tenke uza xamada internasionál, etc. Depois karik iha
emerjénsia médika ruma, ita bolu médiku sira hanusá? Médiku iha
Timor-Leste ka médiku ida iha Indonézia? Se ita telefona karik ba médiku
lokál, xamada ita halo ne'e karik bele sai fali xamada internasionál
ida? Tan ne'e solusaun ne'e iha mós limitasaun barak. Ba komunikasaun
vitál sira, hanesan komunikasaun entre órgaun estadu nian ka
komunikasaun iha situasaun emerjénsia nian, di'ak liu uza rede ne'ebé
ita nian rasik.
Depois,
problema seluk maka, ita nia lei no regulamentu labele regula kompañia
estranjeira sira ne'e. Ita hanesan tabele tuir de'it. Karik iha momentu
krítiku ne'ebé ita presiza halo telefonema ka uza servisu seluk, maka
rede sira ne'e la funsiona, ita labele foti kestaun ida kontra sira.
Konkluzaun
Iha
leten ne'e hakerek-na'in tenta dekonstroe problema no fó alternativa
seluk ba ninia solusaun. Hakerek-na'in ne'e mós fó perspetiva ida
oin-seluk hosi buat ne'ebé ema baibain hanoin no haree. Problema iha
sektór telekomunikasaun la'ós tanba laiha kompetisaun ka iha monopóliu,
maibé tanba merkadu maka ki'ik. Posivelmente, até laiha tan viabilidade
ba sektór privada ho ninia kompañia telekomunikasaun atu investe iha
sektór ida ne'e tanba modal ba investimentu dala ruma boot liu fali
rendimentu. Intervensaun hosi estadu bele fó solusaun ruma atu ajuda
sektór privadu oferese servisu importante ida ne'e. Bainhira iha
parseiria entre sektór públiku ho sektór privadu, sektór rua ne'e bele
servisu hamutuk hodi hadi'ak sistema telekomunikasaun. Estadu tenke
regula no dudu sé-sé de'it maka kaer sektór telekomunikasaun atu oferese
servisu ida adekuadu, hanesan estadu mós halo lei ba médiku sira atu fó
tratamentu ida di'ak ka universidade ida atu fó edukasaun ida ho standard.
Bainhira sektór privadu la konsege kaer telekomunikasaun, iha ne'e
estadu tenke tama iha klaran no, karik labele duni, foti fali sektór ida
ne'e ba nia liman hodi garante servisu ida ne'ebé bele serví duni
sidadaun nasaun ne'e nian. Oras ne'e estadu maka kaer televizaun no iha
monopóliu tanba sektór privadu seidauk iha posibilidade atu kaer servisu
ida hanesan ne'e. Solusaun alternativa ida tan maka atu aproveita rede
hosi nasaun viziña sira hanesan Indonézia ho Austrália. Maibé bainhira
ita uza sira nia rede, ita hetan mós limitasaun barak hanesan podér
regulatóriu duma kontrola sira nia lala'ok. Kompañia sira ne'e la
submete ba ita nia lei.
Talvés
kestaun ne'ebé esensiál liu maka, katak sektór telekomunikasaun hanesan
sektór ida vitál ba ema hotu-hotu. Diresaun iha debate ne'e tuir loloos
iha oinsá maka sidadaun Timor-Leste tomak bele hetan asesu ida adekuadu
ba sistema telekomunikasaun, no oinsá maka sistema telekomunikasaun
bele serví di'ak estadu ho nasaun. Talvés estadu tenke intervén
diretamente iha sektór ida ne'e hodi garante sistema telekomunikasaun
ida ne'ebé serví duni nesesidade nasaun nian hanesan sektór
edukasaun ho saúde. Tan ne'e solusaun ba problema ne'e la'ós atu kria
merkadu kompetitivu ida maibé atu haree oinsá sektór oioin,
prinsipálmente sektór públiku ho privadu, bele servisu hamutuk hodi
estabelese sistema ida adekuadu.
informasaun badaka kobana ba artikle ida ne'e
artikle ida ne'e foti husi
blog "tatoli"
source
http://odanmatan.blogspot.com/2007/12/opiniaun.html
0 comments:
Post a Comment