Monopóliu ka merkadu?



0 comments
Share on :
Monopóliu ka merkadu? Perspetiva alternativa ida iha debate kona-ba monopóliu Timor Telecom iha sektór telekomunikasaun iha Timor-Leste
Introdusaun
Problema iha sektór telekomunikasaun, iha asesu telefóniku ho internet, relasiona ho monopóliu ne'ebé Timor Telecom kaer. Timor Telecom maka únika kompañia telekomunikasaun iha Timor-Leste. Konsumidór sira reklama katak Timor Telecom karun no servisu ne'ebé sira fó ladún adekuadu, ezemplu internet ladún lais, rede ladún boot atu kobre ema hotu-hotu. Iha tempu krize boot, kuandu ema barak hakarak uza komunikasaun, Timor Telecom kostuma falla. Ema balu nia solusaun ba problema ne'e maka atu hamate tiha Timor Telecom nia monopóliu no konvida tan kompañia seluk atu tama iha merkadu telekomunikasaun nian atu hamoris kompetisaun. Sira nia presupozisaun (asumsi) maka, ho kompetisaun presu bele tun no kualidade servisu bele sa'e. Presupozisaun ne'e fundamenta iha argumentu katak kompañia telekomunikasaun sira ne'e sei halo kompetisaun entre sira hodi manán kliente. Ida ne'ebé maka oferese presu ki'ik liu no servisu di'ak liu iha liu xanse (kesempatan) atu atrai kliente.
Maibé presupozisaun ida iha leten ne'e só válidu bainhira kondisaun oioin iha merkadu laran favorese no permite. Kondisaun ne'e ida maka tamañu merkadu nian, se merkadu ne'e boot ka lae. Tamañu merkadu nian depende ba buat rua: ema no osan. Se ema barak, konsumidór mós barak, no demand (ejijénsia) barak, tan ne'e naturálmente presiza fornesedór servisu barak hodi bele responde konsumidór sira nia nesesidade. Maibé dalaruma ema de'it mós la to'o, presiza mós osan. Se ema barak no osan uitoan de'it, ida ne'e mós sei la favorese kompetisaun ida di'ak. Laiha empreza ida maka sei hala'o ninia negósiu se ema laiha osan atu sosa ninia produtu. Dala ruma ema uitoan maibé osan barak, ida ne'e bele mós fasilita kompetisaun, problema maka presu servisu nian mós bele sa'e no hamosu inflasaun. Jerálmente ema kuandu osan barak, gasta mós ladún kuidadu kompara ema ne'ebé osan ladún iha. Nune'e mós bainhira emprezáriu ida hatene katak ema iha osan barak, sira mós tenta hasa'e sasán folin.
Ne'e duni ba Timor-Leste presupozisaun iha leten ne'e karik la konsulta ho realidade merkadu nian, nune'e mós ninia argumentu ladún forte. Merkadu ba telekomunikasaun iha Timor-Leste ki'ik-oan liu atu dada kompañia ida mai investe. Ba kompañia ida atu komesa investe iha área ida ne'e, kompañia ne'e tenke estabelese infraestrutura, selu taxa ba governu, selu funsionáriu sira, selu ida ne'e ho ida ne'ebá. Infraestrutura ba telekomunikasaun la'ós baratu, sá tan se kompañia ne'e hakarak infraestrutura ida últimu modelu atu bele fó servisu ida adekuadu no modernu, ka hodi bele kompete ho kompañia sira seluk. Depois, kompañia ne'e mós tenke manán rendimentu ruma, afinál la'ós tan ne'e maka kompañia ida hamriik?. Ne'e duni ho merkadu ki'ik ne'ebé Timor-Leste iha, kompañia ida tenke buka dalan hodi rekupera modal ne'ebé nia hakoi uluk hodi komesa ninia investimentu. Se merkadu ladún iha kbi'it atu suporta empreza ne'e, oinsá maka empreza ne'e bele halo osan? Agora, se empreza rua ka liu maka loke tan negósiu iha telekomunikasaun, merkadu sei sai ki'ik tan ba beibeik. Oinsá maka sira bele hetan rendimentu?
Hakerek-oan (essay) ida ne'e tenta esplika problema monopóliu iha sektór telekomunikasaun nian. Hakerek-na'in sei refleta ba situasaun real ne'ebé maka ejiste iha Timor-Leste hodi tenta esplika problema ne'e no fó solusaun balu. Hakerek-na'in sei uza ezemplu hosi restaurante ka warung-oan sira ne'ebé "emprezáriu" balu harii iha estrada ba lorosa'e, partikulármente iha Vemasse. Hafoin, hakerek-oan ne'e tenta mós buka solusaun alternativa seluk ba oinsá hadi'a no estabelese sistema telekomunikasaun ida adekuadu ba Timor-Leste. Maibé antes atu tama iha asuntu ida ne'e, hakerek-na'in mós hakarak esklarese katak hakerek-oan ida ne'e hanesan kontribuisaun ida ba debate ne'ebé la'o daudauk iha Timor-Leste kona-ba sektór telekomunikasaun em geral no sistema telekomunikasaun em particular. Hakerek-na'in ne'e la servisu ba Timor Telecom, ba governu ka ba ema ruma, no la halo favór ba ema ruma ka instituisaun ruma. Hakerek-oan ida ne'e somente hakarak de'it kontribui ba debate ne'e hodi fó perspetiva ida diferente iha problema ne'e no tenta fó solusaun alternativa.
Situasaun merkadu iha estrada Vemasse hanesan ne'e.
Kompetisaun iha merkadu iha estrada ba lorosa'e, Vemasse
Iha estrada ba distritu sira iha lorosa'e (hosi Manatuto to'o Lospalos), partikulármente iha Vemasse, iha "warung" lubuk ida iha estrada ibun. Warung sira ne'e loke atu serve karreta sira ne'ebé halai ba lorosa'e, liuliu transporte públiku ne'ebé tula ema bá-mai entre Dili, Manatuto, Baucau, Lospalos ho fatin seluk tan. Karreta sira ne'e kostuma para iha warung oan sira ne'e hodi deskansa, nune'e pasajeiru ka "penumpang" sira mós bele aproveita sosa netik hahán-oan ruma. Restaurante lubuk ida hadau malu kliente iha estrada-oan ne'e, maske kliente ladún barak. Oinsá maka sira bele halo osan se kliente sira ladún barak atu sosa sira nia sasán?
Istória loloos parese hanesan ne'e. Uluk iha fatin ida ne'e iha restaurante mesak ida de'it kuandu emprezáriu ida sente katak iha oportunidade di'ak atu loke negósiu oan ida, iha fatin ida ne'e. Emprezáriu ne'e haree katak penumpang ho kondutór sira bá-mai presiza fatin-oan ida para sira deskansa, talvés sosa mós hahán ho buat hemu ruma. Entaun nia loke warung ka restaurante-oan ida hodi serve ema hirak ne'e. Warung ne'e hetan susesu lalais de'it tanba iha fatin ne'e nia de'it maka loke restaurante. Osan tama maka'as tanba iha estrada ba lorosa'e ne'e tomak, "pelayanan" hanesan ne'e maka ida ne'e de'it ona. Hotu, tanba negósiu hanesan ne'e maka nia mesak de'it, emprezáriu  ne'e konsege kria monopóliu ida. Warung-na'in determina presu tuir nia hakarak. Dalaruma nia loke, dalaruma nia taka. Nia laiha presaun hosi kompetisaun seluk atu obriga nia hala'o ninia negósiu karik la tuir nia hakarak. Nia laiha kompetisaun ho ema ida. Tanba volume konsumidór sira boot (relativamente ho servisu ne'ebé warung ne'e hato'o), warung-na'in mós loke luan tan ninia restaurante no harii mós kios-oan ida iha sorin hodi fa'an bee, serveja, sigarru, ho sasán seluk tan. Maibé maka ne'e de'it ona, warung-na'in lakohi gasta tan nia osan deznesesáriamente, nune'e atu ninia rendimentu mós sa'e nafatin, ou mantén nafatin iha nivel ida sustentável ba ninia negósiu.
Loron ida ema seluk komesa repara katak iha dalan ba lorosa'e ne'e, liuliu iha Vemasse, iha oportunidade atu halo negósiu no hetan osan. Sira haree ba ezemplu warung ida uluk ne'e hodi hanoin katak sira mós bele loke warung ida hanesan. Depois, fatin luan atu loke tan restaurante mós barak, no fatin sira ne'e mós fatin-fuik, katak sira sei la selu renda ba ema ida (ezemplu estadu). Entaun, warung mos komesa hamriik tan. Primeiru, warung rua de'it. Depois, tolu, haat, lima, to'o estrada iha Vemasse ne'e mesak restaurante de'it. Sira loke kios, fa'an katupa, fa'an ikan-tunu, fó mahon ba ema tuur. Maibé warung sira ne'e hotu kuaze hanesan de'it. Sasán folin mós kompetitivu tebes, ida lakohi halo folin oin-seluk keta nune'e kliente sira halai fali ba restaurante seluk karik?
Restaurante hirak ne'e tama iha kompetisaun hasoru malu atu hadau kliente sira, to'o ikus sira hasoru problema ida, afinál kliente ladún barak atu mantén merkadu ida boot nato'on hodi sira bele hetan rendimentu sufisiente. Iha termus supply & demand – sasán atu fa'an no ema atu sosa – sasán atu fa'an (supply) barak liu fali ema atu sosa (demand). Restaurante lubuk ida ne'e fa'an hotu katupa ho ikan-tunu maibé kliente la nato'on atu sosa hotu. Restaurante balu komesa tama ona situasaun krítika ida bainhira sira haree katak sira nia rendimentu laiha, maibé lakon tan osan maka iha. Osan ne'ebé sira investe hodi sosa ai-sunu, ikan ho foos hodi prodús ikan-tunu ho katupa, barak maka la fila fali. Enerjia ne'ebé sira gasta hodi homan ho te'in katupa, tunu ikan, haloot warung, fasi bikan, "jaga" ka ronda sira nia warung ho kios, la rekompensa. Sira tunu ikan, te'in katupa barabarak, rai hela iha warung laran hodi hein kliente sira liu ho karreta. Maibé tanba restaurante mós barabarak, sorte di'ak ida maka kliente sira hili netik sira nia restaurante. Iha restaurante sanulu resin, xanse ba kliente sira hili restaurante ne'e barak oinsá?
Agora tanba katupa ho ikan-tunu sei barak, warung-na'in mós la te'in ona katupa foun ka tunu ikan foun. Warung-na'in hakarak hein to'o ninia katupa ho ikan-tunu sira ne'e fa'an moos tiha ka fa'an tiha lubuk ida maka nia foin te'in no tunu foun fali. Se lae, karik nia te'in tan katupa no tunu foun ikan, maka ema la sosa karik, nia lakon boot. Depois jeleira mós laiha tan hodi rai ikan-matak to'o kleur. Entaun se kliente sira mai sedu, sira bele toman katupa ho ikan-tunu fresku. Kliente sira to'o tarde, katupa ho ikan-tunu fresku laiha ona. Tan ne'e katupa barak sai siin de'it, ikan-tunu barak maka rai to'o sai toos. Se kliente sira sosa, di'ak. Se lae, katupa hotu, ikan-tunu hotu soe hotu ba fahi. Investimentu lakon hotu. Se kliente sira obrigadu han, sira sei han katupa oras lima ka neen nian, no ikan-tunu ne'ebé tunu horine'ebé ona. Kualidade hahán iha restaurante sira ne'e mós tun. Buat ne'ebé kliente sira husu bainhira sira tama iha restaurante sira ne'e maka, "katupa ne'e foin maka te'in ka? Ikan ne'e tunu kleur ona karik?"
Situasaun ne'ebé mosu iha estrada Vemasse ne'e interesante tebetebes. Bainhira iha monopóliu, vendedór iha podér atu determina merkadu hodi maksimiza ninia rendimentu. Vendedór mós tenke uza meiu ida – atu determina merkadu – ne'ebé sustentável. Porezemplu, se vendedór hasa'e produtu nia folin aas liu, konsumidór sira sei la sosa ninia produtu. Ne'e duni vendedór tenke buka presu ida adekuadu atu halo ninia kliente sira kontente no nia mós bele hetan rendimentu. Se vendedór ne'e buka hasa'e de'it ninia rendimentu maibé la kontrola ninia produtu nia kualidade (fa'an ikan ne'ebé la fresku ka katupa ne'ebé budu kleur tiha ona), nia bele lakon ninia kliente. Ita bele haree katak iha pontu krítiku ida ne'ebé vendedór ne'e tenke tetu hela de'it. Maibé, bainhira kompetisaun barak komesa mosu, rendimentu tun no kualidade produtu nian mós tun. Ida ne'e akontese tanba merkadu ki'ik-oan liu atu lori osan sufisiente ba vendedór sira. Bainhira rendimentu tun, produtu nia kualidade mós tun hodi mantén rendimentu ida sustentável ba negósiu nia viabilidade.
Hetok kompetisaun la lori buat di'ak ba kliente ka konsumidór sira. Ho kompetisaun, presu sa'e fali no kualidade produtu tun filafali. Ida ne'e maka konsekuénsia bainhira merkadu ladún sufisiente atu akomoda ema hotu-hotu. Tenke iha balansu sustentável entre supply ho demand. Maske nune'e, merkadu mós hanesan buat-moris ida ne'ebé muda an beibeik, re-inventa nia an nafatin bainhira situasaun muda. Ohin loron, warung-oan sira ne'e sei hamriik nafatin maske atividade negósiu nian ladún la'o ho ritmu ne'ebé maka emprezáriu sira hakarak. Saida maka sei akontese ba restaurante sira ne'e iha tempu mai? Ba warung sira iha estrada Vemasse ne'e saida maka sei akontese ba sira nia negósiu?
Uluk nana'in, vendedór sira bele hein atu númeru kliente aumenta tan, katak ema bá-mai lorosa'e barak tan. Naran katak ema seluk la mai loke tan restaurante iha estrada ne'e, sira nia rendimentu mós bele aumenta. Maibé risku ba kompetisaun atu aumenta parese boot no reál nafatin. Bainhira ema seluk haree katak fatin ne'e iha oportunidade atu loke negósiu, sira mós sei mai buka osan iha fatin ne'e. Maibé se númeru kliente la aumenta, ka la aumenta iha maneira ida sustentável, sira nia rendimentu kontinua tun. Se sira nia rendimentu tun, primeiru sira nia kualidade produtu mós menus. Bainhira kualidade produtu menus, kliente mós sei lakon. Se kliente lakon, vendedór bele tenta hasa'e sasán nia folin hodi rekupera fali sira nia gastus. Ida ita bele dehan ida ne'e hanesan solusaun ida ikus-liu tanba rasionálmente, se presu sa'e, kliente mós lakon. Bainhira restaurante ne'e tama ona iha siklu ida ne'e, ninia rezultadu finál maka falénsia.
Maske nune'e, la'ós restaurante hotu-hotu sei monu ba falénsia. Bainhira restaurante balu monu, proporsionálmente, númeru kliente mós sa'e, tanba kompetisaun mós menus. Restaurante sira ne'ebé konsege tahan sei kontinua nafatin ho sira nia atividade no bele hetan aumenta filafali sira-nia rendimentu. Maske nune'e kompetisaun entre restaurante sira ne'e atu hetan merkadu kontinua nafatin. Bainhira laiha regulamentu atu kontrola merkadu (ezemplu intervensaun hosi estadu ka autoridade lokál), to'o ikus restaurante sira ne'ebé maka iha liu determinasaun bele presiona (komersiálmente) restaurante sira seluk hodi taka. Bainhira to'o ona iha periodu ida ne'e, restaurante hirak ne'ebé sei hamriik nafatin bele dezenvolve filafali monopóliu foun ida, no filafali ba situasaun ida iha prinsípiu ne'e. Diferensa maka restaurante hirak ne'ebé sei hamriik ikus liu, iha liu esperiénsia no konsege kontrola kliente sira, ho merkadu jerálmente, di'ak liu tan. Ne'e duni se kompetisaun foun mosu, anaunsér sira mosu ho modal ne'ebé sufisiente, kompetisaun foun sira ne'e sei la hetan susesu. Restaurante hirak ne'e maka sei halo monopóliu buat hotu-hotu iha merkadu laran. Se kompetisaun la'o nafatin no laiha regra ida maka regula kompetisaun ne'e, bele mós akontese katak restaurante ida de'it maka sei domina restaurante sira seluk, eh la'ós restaurante ne'e mesak maka sobrevive kompetisaun tomak. Ita fila fali ba situasaun ida uluk-liu, monopóliu.
Kompetisaun iha telekomunikasaun
Oinsá maka ita bele haree paralelu entre situasaun merkadu iha Vemasse ho situasaun merkadu ba telekomunikasaun iha Timor-Leste? Paralelu ne'e hanesan ne'e. Primeiru, hanesan estrada Vemasse nian, merkadu ba telekomunikasaun iha Timor-Leste mós ki'ik. Ki'ik em termos de ema (atu sai kliente) no mós iha osan.
Timor-Leste iha populasaun tokon ida. Hosi tokon ida ne'e proporsaun ki'ik-oan ida maka sente nesesidade ba uza teknolojia telekomunikasaun moderna hanesan telemovel. Hafoin hosi fali proporsaun ida ne'e, ema sei uitoan liu fali maka iha posibilidade (osan) atu sosa telemovel no uza teknolojia ida ne'e ho regulár. Portantu, merkadu ne'ebé kompañia telekomunikasaun ida atu serve ne'e ki'ik. Piór liután maka, kamada sosiál ne'ebé iha posibilidade atu uza teknolojia ne'e ladún mós iha osan nato'on. Bainhira Timor Telecom estabelese nia an, osan hira maka kompañia ne'e tenke gasta? Osan hira maka nia gasta atu harii, ka reabilita fali infraestrutura telekomunikasaun nian? Oinsá maka kompañia ne'e tenke rekupera fali ninia investimentu ne'ebé nia kuda no halo rendimentu pelumenus nato'on hodi moris? Hanesan warung sira iha Vemasse ne'e la presiza harii barraka ida (infraestrutura) atu loke restaurante, Timor Telecom mós presiza edifísiu ida atu loke ninia office, presiza ekipamentu telekomunikasaun nian, presiza rai atu instala ekipamentu sira ne'e, etc. Buat sira ne'e presiza osan barak. Agora, se kompañia rua ka liu mai tan tama iha kompetisaun ho Timor Telecom ba merkadu ki'ik-oan ida ne'e, rendimentu hira maka kompañia sira ne'e hein atu hetan? Oinsá maka sira bele halo rendimentu ida sustentável? Presu oinsá maka sira sei hato'o ba konsumidór sira? Kualidade produtu oinsá?
Ita imajina de'it, ba kompañia telekomunikasaun ida atu mai harii ninia negósiu iha Timor-Leste, saida maka nia tenke halo? Infraestrutura ba telekomunikasaun mós karun, porezemplu. Oinsá maka kompañia ne'e rekupera ninia kustu atu harii empreza ne'e no hetan rendimentu? Ho númeru kliente ne'ebé ki'ik no populasaun ida ne'ebé ladún iha osan, oinsá maka kompañia ne'e bele halo rendimentu? Kompañia ne'e tenke halo rendimentu ida pelumenus nato'on atu selu fali ninia investimentu inisiál (modal). Agora se kompañia ida de'it mós la konsege halo rendimentu ida di'ak hosi merkadu ki'ik ne'e, oinsá maka kompañia rua ka liu bele halo rendimentu?
Iha posibilidade boot atu kompañia sira ne'e halo tuir saida maka warung-oan sira iha estrada Vemasse ne'e hetan iha sira nia esperiénsia. Ho númeru kliente ki'ik, produtu nia folin tenke sa'e atu kompañia sira ne'e bele rekupera fali sira nia kustu no mós hetan rendimentu. Sira mós bele hatún kualidade produtu nian atu mantén sira nia rendimentu. Porezemplu, kompañia sira ne'e sei la investe iha infraestrutura moderna no avansada. Se sira investe karik iha infraestrutura foun, sira tenke rekupera fali kustu sira ne'e hosi kliente sira. Se sira hasa'e produtu nia folin, kliente sira bele halai hotu. Kliente balu mós bele laiha posibilidade nato'on atu goza produtu foun sira ne'e. Ida ne'e risku boot ida.
Tan ne'e, hamate monopóliu ka aumenta kompetisaun la'ós solusaun di'ak ba problema telekomunikasaun nian. Ita tenke buka solusaun ida di'ak, ne'ebé iha fó vantajen ba konsumidór sira no mós konsege fó rendimentu ida nato'on ba kompañia telekomunikasaun. Iha kraik ne'e, hakerek-na'in tenta fó solusaun balu.
Intervensaun estadu nian iha merkadu
Atu hetan intervensaun hosi estadu iha sektór ida ne'e, primeiru ita tenke hato'o argumentu ruma hodi defende intervensaun ne'e. Intervensaun estadu nian iha área telekomunikasaun fundamenta ba argumentu katak telekomunikasaun hanesan sektór ida importante ba sosiedade timorense hanesan mós edukasaun ho saúde. Atu defende intervensaun ne'e la'ós difisil, porezemplu telekomunikasaun hanesan xave mós ba kombate analfabetizmu, haburas demokrasia tuir abilidade atu hetan asesu ba informasaun, no mós hanesan meiu ida atu ajuda liután iha edukasaun informál. Nune'e mós se ita haree bá-mai, iha área telekomunikasaun seluk hanesan rádiu ho televizaun, estadu maka kaer hotu maski sektór ida ne'e la depende ba estadu atu hala'o ninia funsionamentu. Estadu iha devér atu estabelese no maneja servisu ida bainhira sektór privadu laiha posibilidade no kapasidade atu jere. Nune'e, aplika mós ba kampu telekomunikasaun ne'ebé Timor Telecom kaer. Iha kampu ida ne'e bele iha parseiria ida entre sektór públiku ho sektór privadu ka sektór públiku mesak de'it hanesan kazu rádiu ho televizaun nian.
Intervensaun estadu nian bele mai iha maneira oioin. Talvés maneira ida maka atu muda lei hodi hamate tiha kontratu ne'ebé Timor Telecom halo ho governu anteriór atu nune'e para ho Timor Telecom nia monopóliu. Maibé hanesan ita diskute tiha ona iha leten, ida ne'e la'ós solusaun ideál. Maske nune'e, governu mós bele intervén nafatin iha parte seluk, porezemplu hatún taxa, liu hosi subsídiu, ajuda harii infraestrutura telekomunikasaun nian, no hanesan solusaun ikus, nasionalizasaun ka foti fali sektór ne'e tomak ba estadu maka kaer.
Hatún taxa, liuliu iha sektór telekomunikasaun nian bele ajuda kompañia hatún ninia presu. Osan ne'ebé maka kompañia ne'e rekupera fali hosi ninia taxa, nia bele fó tutan fali ba konsumidór sira liu hosi hamenus presu servisu. Karik hatún taxa la sufisiente atu hatún presu ida razoavel, governu bele intervén liu hosi subsídiu. Governu bele ajuda konsumidór sira hetan asesu ba servisu telekomunikasaun. Porezemplu pulsa $5 nian, governu bele sosa fodik $2 no konsumidór sosa $3 seluk. Subsídiu hanesan ne'e mós bele hato'o ba komunidade sira, porezemplu iha asesu ba internet. Governu bele ajuda harii infraestrutura internet nian no ajuda komunidade ida selu asesu ba servisu internet nian. Governu mós bele ajuda kompañia telekomunikasaun nian liu hosi infraestrutura. Infraestrutura ne'e, bainhira nia serví komunidade, ida ne'e ita bele dehan infraestrutura nasionál nian. Porezemplu edifísiu eskola hanesan infraestrutura ida ne'ebé serví sidadaun Timor-Leste. Tan ne'e governu iha responsabilidade atu harii eskola. Estrada mós infraestrutura nasionál, tan ne'e governu maka iha responsabilidade atu nahe estrada ida di'ak. Nune'e, liña telekomunikasaun, iha rai ka iha lalehan, mós sai hanesan infraestrutura nasionál tanba buat ne'e serví ba sidadaun Timor-Leste tomak. Entaun, governu iha mós responsabilidade atu harii infraestrutura ne'e. To'o ikus, karik ida ne'e sei la to'o, entaun governu tenke foti filafali telekomunikasaun hosi sektór privadu nia liman no nasionaliza tiha sektór ida ne'e. Porezemplu rádiu ho televizaun estadu maka kaer, nu'usá maka la kaer mós telefone ho internet? Se karik sektór privadu laiha kapasidade ho posibilidade atu kaer sektór ida ne'e, estadu hanesan instituisaun ida ne'ebé iha liu posibilidade, tenke intervén, no se presiza duni karik, nasionaliza tiha.
Intervensaun estadu nian tenke hetan mós resiprosidade hosi kompañia ne'ebé estadu ajuda daudauk. Estadu tenke dezenvolve lei ruma hodi regula performance (lala'ok) Timor Telecom nian hodi estabelese standards ne'ebé Timor Telecom tenke sadere bá. Karik Timor Telecom la konsege hasoru standard ne'e, estadu bele fó multa ba nia ka revoka tiha ninia lisensa ka, iha piór kazu, nasionalizasaun. Porezemplu Timor Telecom tenke harii rede telefónika ida adekuadu hodi bele fó servisu ida di'ak ba konsumidór sira. Kazu sira hanesan fallansu iha rede durante tempu dezastre ho pániku iha populasaun tomak, hanesan durante krize iha tinan 2006 ka dezastre ruma, labele mosu tan. Timor Telecom tenke fornese rede ida ne'ebé iha kapasidade atu enfrenta situasaun oioin tanba telekomunikasaun ne'e servisu ida vitál tebetebes ba lala'ok nasaun nian. Sidadaun barak maka depende mós sira nia vida rede telekomunikasaun ida di'ak, ezemplu iha emerjénsia médika ruma. Timor Telecom mós tenke estabelese liña internet ida adekuadu hodi serví konsumidór sira, liuliu sira ne'ebé mai hosi sektór sira hanesan edukasaun, business, departamentu governu, ONG sira, ho seluk-seluk tan. Iha parseiria entre sektór públiku ho privadu ne'e, rua-rua ne'e tenke halo kompromisu ida hodi hato'o servisu ida di'ak ba konsumidór sira no mós ba nasaun tomak.
Solusaun selu, tama iha rede estranjeira
Solusaun ida ne'e sai ona hosi ita nia kontrolu no presiza lobby nasaun seluk atu hetan sira nia tulun. Ida ne'e la'ós solusaun ideál maibé bele ajuda hasai todan balu hosi konsumidór sira: oinsá Timor-Leste bele tama iha rede Indonézia nian ka Austrália nian. Hakerek-na'in ne'e la'ós peritu (ka expert) iha kampu telekomunikasaun, maibé karik kompañia Indonézia ida estabelese antena boot ida iha Wetar, Alor ho Kisar, ida ne'e mós bele sai posibilidade ida? Presu telefonema iha Indonézia baratu liu iha Timor-Leste. Indonézia iha merkadu ida boot, em termos de populasaun, no kompañia telekomunikasaun hirak kedan maka taru malu atu manán kliente. Tanba iha kompetisaun entre kompañia hirak ne'e, talvés kompetisaun ne'e bele mós favorese konsumidór sira iha ita nia rain. Nune'e mós se Indonézia tau antena iha Alor, Wetar ho Kisar ne'ebá, antena ne'e mós sei serví duni ninia sidadaun sira iha ne'ebá. Ne'e be iha ona insentivu ba Indonézia atu tau antena iha illa hirak ne'e. Timor-Leste mós karik bele tama iha rede Austrália nian se Austrália bele harii antena ida iha Darwin ka Territóriu do Norte ne'ebá, embora presu telekomunikasaun iha Austrália karun liu kompara ho Indonézia. Antena ida iha Darwin ne'ebá bele mos serví populasaun iha tasi mane.
Maske ida ne'e mós hanesan solusaun ida, ita mós iha risku atu kria buat ne'ebé ema bolu salada rusa, katak iha Timor-Leste iha kódigu internasionál tolu. Ema iha Same telefona ba Baucau tenke uza xamada internasionál, etc. Depois karik iha emerjénsia médika ruma, ita bolu médiku sira hanusá? Médiku iha Timor-Leste ka médiku ida iha Indonézia? Se ita telefona karik ba médiku lokál, xamada ita halo ne'e karik bele sai fali xamada internasionál ida? Tan ne'e solusaun ne'e iha mós limitasaun barak. Ba komunikasaun vitál sira, hanesan komunikasaun entre órgaun estadu nian ka komunikasaun iha situasaun emerjénsia nian, di'ak liu uza rede ne'ebé ita nian rasik.
Depois, problema seluk maka, ita nia lei no regulamentu labele regula kompañia estranjeira sira ne'e. Ita hanesan tabele tuir de'it. Karik iha momentu krítiku ne'ebé ita presiza halo telefonema ka uza servisu seluk, maka rede sira ne'e la funsiona, ita labele foti kestaun ida kontra sira.
Konkluzaun
Iha leten ne'e hakerek-na'in tenta dekonstroe problema no fó alternativa seluk ba ninia solusaun. Hakerek-na'in ne'e mós fó perspetiva ida oin-seluk hosi buat ne'ebé ema baibain hanoin no haree. Problema iha sektór telekomunikasaun la'ós tanba laiha kompetisaun ka iha monopóliu, maibé tanba merkadu maka ki'ik. Posivelmente, até laiha tan viabilidade ba sektór privada ho ninia kompañia telekomunikasaun atu investe iha sektór ida ne'e tanba modal ba investimentu dala ruma boot liu fali rendimentu. Intervensaun hosi estadu bele fó solusaun ruma atu ajuda sektór privadu oferese servisu importante ida ne'e. Bainhira iha parseiria entre sektór públiku ho sektór privadu, sektór rua ne'e bele servisu hamutuk hodi hadi'ak sistema telekomunikasaun. Estadu tenke regula no dudu sé-sé de'it maka kaer sektór telekomunikasaun atu oferese servisu ida adekuadu, hanesan estadu mós halo lei ba médiku sira atu fó tratamentu ida di'ak ka universidade ida atu fó edukasaun ida ho standard. Bainhira sektór privadu la konsege kaer telekomunikasaun, iha ne'e estadu tenke tama iha klaran no, karik labele duni, foti fali sektór ida ne'e ba nia liman hodi garante servisu ida ne'ebé bele serví duni sidadaun nasaun ne'e nian. Oras ne'e estadu maka kaer televizaun no iha monopóliu tanba sektór privadu seidauk iha posibilidade atu kaer servisu ida hanesan ne'e. Solusaun alternativa ida tan maka atu aproveita rede hosi nasaun viziña sira hanesan Indonézia ho Austrália. Maibé bainhira ita uza sira nia rede, ita hetan mós limitasaun barak hanesan podér regulatóriu duma kontrola sira nia lala'ok. Kompañia sira ne'e la submete ba ita nia lei.
Talvés kestaun ne'ebé esensiál liu maka, katak sektór telekomunikasaun hanesan sektór ida vitál ba ema hotu-hotu. Diresaun iha debate ne'e tuir loloos iha oinsá maka sidadaun Timor-Leste tomak bele hetan asesu ida adekuadu ba sistema telekomunikasaun, no oinsá maka sistema telekomunikasaun bele serví di'ak estadu ho nasaun. Talvés estadu tenke intervén diretamente iha sektór ida ne'e hodi garante sistema telekomunikasaun ida ne'ebé serví duni nesesidade nasaun nian hanesan sektór edukasaun ho saúde. Tan ne'e solusaun ba problema ne'e la'ós atu kria merkadu kompetitivu ida maibé atu haree oinsá sektór oioin, prinsipálmente sektór públiku ho privadu, bele servisu hamutuk hodi estabelese sistema ida adekuadu.

informasaun badaka kobana ba artikle ida ne'e
artikle ida ne'e foti husi
blog "tatoli"
source
http://odanmatan.blogspot.com/2007/12/opiniaun.html 

0 comments:

Post a Comment

newer post older post

hakarak atu update ami nia informasaun iha blog ne'e? Tau ita bo'ot nia email address iha kuluna ne'e :

Delivered by Opiniaun Timor

 Subscribe in a reader

Add to Google Reader or Homepage

Site Stat

Total Visitores