Antero Benedito da SilvaTinan
hirak liu ba Dr. Geogre Aditjondro halo visita mai Timor-Leste, no
hakerek artigu ida ho titulu "Timor-Leste sai husi okupasaun Indonesia,
tama fali ba Kapitalismu Global." Interpretasaun nee los duni, tanba
Timor-Leste ukun-an iha kedan periudu neebe globalizasaun domina debate
publiku. ONU nia prezensa iha Timor husi tinan 1999 mai hamutuk kedan ho
makinas kapitalismu nian. Esbosu Lei Tributaria modelu neo-liberal
neebe debate dadaun iha parlamentu kria husi rekomendasaun Banku Mundial
no IMF nian. Ita bele fiar katak membru parlamentu sira sei la forma
iha linea hodi hateten "yes sir" ba buat hothotu iha lei nee tanba sira
nia persistensia ba luta libertasaun nian.
Globalizasaun
Matenek
nain sira hatoo interpretasaun oioin kona saida mak globalizasaun.
William Robinson hateten katak globalizasaun konstitui buat tolu.
Primeiru, kapital transnasional espesifikamente sa'e makaas iha nasaun
balun no mobilizasaun kapital global aumenta no sirkula livre husi
kontrola nasaun sira. Katak povu no lideres nasional sira laiha kbiit
atu proteze sira nia nasaun husi invazaun kapital liur nian. Mundansa
teknolojia, liu-liu revolusaun komunikasaun no informasaun,
transportasaun, automatizasaun jestaun, fo posibilidade ba kapital atu
too ba mobilizasaun global no hamosu dadaun espasu ekonomia global foun
ida. Segundu, kapitalismu transnasional foun nee troka ona faze
kapitalismu nasional hanesan sistema sosial ida. Aspeitu sabe ka
importante iha nee mak globalizasaun paraleliza tiha estadu-nasaun
hanesan forma primaria husi organizasaun sosial. Globalizasaun dudu ses
ona estadu-nasaun hanesan dalan atu organiza kapitalismu global no
formasaun klase. Estadu-Nasaun laos ona framework institusional ida iha
prosesu nee atu akumula-halibur kapital, no halao dezenvolvimentu.
Merkadu mak kontrola no halao dezenvolvimentu tuir lojika neo-liberal
nian katak, privatizasaun no prinsipiu kompetisaun merkadu nian.
Terseiru, bainhira relasaun organika no internal entre povu sira sai
global duni ona, formas instituisaun estadu-nasaun oioin sei transforma
no troka fali ho konfigurasaun transnasional husi vida sosial nian.
Globalizasaun, iha prosesu formasaun povu nasional sira sai povu global
ida 'global village.'
Matenek nain seluk, hatoo
mos katak globalizasaun laos deit sobu soberania nasaun sira maibe mos
elimina ekolojia mundial ne'ebé mos sai ameasa ba ezistensia humanidade.
Vandana Shiva, lider movementu sosial India nian ho akademiku koñesidu
ida hakerek katak globalizasaun hanesan konseitu ida " Ema tau hamutuk
ho kontrola, maibe produz sistema ida neebe lakon ona kontrola,…tanba
sobu estadu- nasaun sira no sobu sosiedades no prosesu ekolojika.."
Globalizasaun mos sai hanesan formas foun neo-kolonialisme no
imperialismu. Teoria sira nee esplora dinamika forsas ne'ebé la
equilibra no hare Estadus Unidus Amerika no Europa, korporasaun
internasional, industria kilat sira no media-media global mak sai forsas
ne'ebé dominante no bele dita ba mundu tomak sira nia hanoin no
hakarak.
Globalizasaun sobu ekonomia nasional
Globalizasaun
hamosu kapital global atu hakor baliza nasaun sira ho livre sem
kontrola, mobilizasaun ida nee sei dudu ses tiha ekonomia nasional.
O'Brien, akademiku ida hateten, katak Rapid Finance Capital Movement,
espefisikamente forti tebes, kapital finansial sira nee la kona quota
permanente lokasi, neebe assosia ho kapital industria nian. Katak
kapital sira nee tama ba nasaun ida sei la kona quota (Biaya) husi
nasaun nee. Hetan fasilidade husi teknolojia komunikasaun foun nian,
kapital finansial sei muda rapidamente ba fatin hotu hotu iha mundu, no
sei dezafia buat barak inkluindu kapasidade estadu nasional sira atu
kontrola sira nia osan (mata-Uang Nasional) rasik.
Hoogvelt
hakerek katak tinan 1980s too 1990, volume transaksaun-cross border
-iha forma Saham aumenta husi $120 billaun kada tinan sae-ba $1.4
trilliun kada tinan. Banku internasional sira neebe fo kreditu aumenta
husi $324 billaun sae-ba $7.5 trilliun. Informasaun figurativu sira nee
indika kapital finansial global ida neebe sae dramatika tebes. Bainhira
transaksaun kapital finansial hakoor baliza estadu nasional sira ho
libre, relasaun finansial iha nasaun nee nia laran rasik aumenta no
kompetisaun entre povu kiak sira ho kapitalista sira sei makaas liu tan,
no obriga ema neebe kiak ona, ba nivel neebe mukit liu tan. Ekonomia
nasaun sul (negara-negara selatan) sem justa inkorpora ba redi finansial
internasional, bainhira movementu kapital too ona ba potensia kapital
flight (osan semu husi nasaun laran ba rai seluk), osan sira nee elitos
nasional nian iha nasaun sul sira. Mundu hotu sei sente impaktu Capital
flight, maibe liu husi dalan ida neebe hakbit segementu sosiedade balun
no tau risku ba grupu balun.
Kapitalisme global
ho nia kultura konsumerisme, individualisme no kompetisaun, komesa
kaptura merkadu mundial no nasaun riku sira hahu dita sira nia hakarak
no hamosu rezistensia foun iha nasaun hothotu. Nasaun kapitalista sira
G8 (nasaun 8) kontrola 50 pursentu votus eleisaun membru nian iha IMF no
Banku Mundial no iha direitu veto iha organisasaun sira nee. Signifika
sira iha meius atu aumenta tan injustisa ekonomia neebe globalizadu
dadaun no instituisaun sira nee mak sai protagonistas duni. Oras nee
dadaun parte husi povu mundial no 2/3 governu iha mundu nee mak hakruk
ba disiplina IMF no Banku Mundial, liu husi programa formal kona
estabilizasaun ekonomia ou liu husi deve osan Banku Mundial nian.
Organizasaun-organizasaun transnasionais invade nasaun sul sira no hases
laos deit kapital nasional maibe mos sistema governansia demokratiku
nasionais sira, no buka hakiak rejime boneka forsas ditadura merkadu
nian.
informsaun ne'e foti husi
http://klaak-semanal.blogspot.com/2008/04/opiniaun-globalizasaun-sai-ameasa-ba.html
1 comments:
klaru tebes..tamba evolusaun modern iha era globalizasaun hanesan sai pilar importante ba nasaun RDTL atu kontrola nafatin maski ita hakarak sai moderno maibe ita labele haluhan ita nia kultura rasik..Obrigado ba ita nia opiniao sira ne
Post a Comment